Toimunud on palju, aga täna ma muust vatrama ei hakka, sest et ISADEPÄEV on ju!
No tegelikult see ei ole ju Hannese esimene isadepäev isana, aga olgem ausad, see eelmine oli ikka üks üsna närakas ja mõttetu, sest meie passisime Elisega haigla intensiivis. Hannes pidi ise oma kingigi postist ära tooma, nagu.. Mõistate? Pole ikka küll normull olukord. Elist käisid nad sellel päeval koos onu Alexiga vaatamas ja samal ajal keegi haiglapersonalist (ma ei hakka isegi valetama, et mis staatusega ta olla võis) piilus muudkui aknast tõsise näoga, mina olin kokkukukkumiseni väsinud ja Elis...njah.. magas oma sügavat und.
Aasta tagasi ja veidi üle kuu tagasi.
Me kinkisime issile seekord kruusi(Hemtex) ja kella(Foresta-puidust käekellad).
No ja siia alla ma viskan veidi pilte Elisest issiga.
Ja vanaisaga
Ja vanavanaisadega
No comments:
Post a Comment