Täna on minu viimane mõnus õhtu. No mõneks ajaks.
Hannes on siiani iga õhtu umbes kella kolmeni öösel üleval passinud ja Elisega tegelenud. Mässud, söötmised (pudelilapse eelis),gaasid ja niisama ringivahtimised on vähemalt mõne tunni minust 2 tuba eemal. Kuigi.. suure nutu peale ajan ma ennast ikka voodist üles ja koperdan neile seltsiks.
Esmaspäevast Hannes jälle töötab. Ma ei kujuta seda ette, mis minust siis saab.
Kodus läheb meil üldiselt päris hästi. Ei pidanudki haiglasse tagasi jooksma.
Veidi jändasime selle söömisega. Aga siis käisime tunnikese Hannesega poes ja Elis jäi tädi Kessu hoolde (nädala saime tädi Kessut üldse väga palju ära kasutada ja lausa mõlemad muretult kella kolmeni magada) ja kui tagasi jõudsime teatas Kerstin, et Elis sõi 130 ml piima ära. Norm oli 65. Peale seda pole me enam muretsema pidanud.
Söödame teda ikka enamasti pudelist, sest tissumisel on uinutav mõju. Nii kui rinnale saab, on hea olla ja silm kinni. Pealegi mu niigi haige selg ei pea sellele vastu ja kui ma paar ööd ainult rinda üritasin anda, siis otsustasin, et kui tahan edaspidi ka püsti seista, pean vähemalt osaliselt pudelile tagasi minema.
Üldiselt on ikka raske! Elis magaks ainult süles. Kui mõnikord õnnestub ta voodisse magama saada, siis tahaks kohe rõõmust hõisata. Viimane öö sain magama alles 7 ajal- ehk siis tegelikult hoopis hommikul. Ja siis ka koos Elisega kõhu peal. Aga nii ei maga üldse välja, koguaeg hoian käsi igaksjuhuks toeks, et ta mul maha ei vupsaks. Kaisus ta magab ka, aga poeb mulle muudkui lähemale oma ninakesega, ma pean koguaeg teda veidi eemale tõstma, et ta ennast ära ei lämmataks.
Lühidalt on meil läinud nii:
Ideaalis tahtsin võtta kasutusele korduvkasutatavad mähkmed, lutti mitte pakkuda, öistest kaisutamistest loobuda ja otseloomulikult rinda anda.
Respekt neile emadele, kes seda suudavad. Või on teil lihtsalt nii head lapsed?
Ei leiaks mina praegu aega mähkmete pesemiseks.
Kui ainus asi, mis last vaigistab kui endal sellest nutust juba pea valutab, on lutt, siis just selle luti ma talle suhu topingi.
Kui ainus võimalus ise tunnikeseks silm kinni saada on beebit kaisutades, siis just seda ma teengi.
Rinna andmine on muidugi omaette teema, hea meelega annaks. Aga meie puhul on liiga palju "agasid". Eks näis, mis sellega edasi saab.
No comments:
Post a Comment