T6RUKE

Head uut aastat!

Ausalt, ma olen vist umbes 9 päeva ajast maha jäänud selle beebi jaoks elamisega. Paistab, et vähemalt Õismäel on 2016 kohale jõudnud.

Olen tegelikult üpris vihane hetkel. Sain just Elise magama. Et ta magab mul paremini kombes ja vankris, lükkan ta väikesesse tuppa ja teen akna lahti, rõdu on hetkel kuuse poolt blokeeritud.(Jalutamise sätin selleks ajaks, mil Hannes töölt jõuab. Muidu venitan ennast katki vankrit trepist üles tõstes.)
No ja igaljuhul otsustab mingi ahv just siis väljas paugutama hakata. Kusagil lausa siinsamas. Esimesed paugud käisin lihtsalt piilumas, et ega Elis üles ei ärganud.Ta meil selline õrna unega. Edasi juba läksin akna peale vahtima.(Nagu vist kõik, kes hetkel kodus olid.) Esialgu ei näinud nagu midagi, samas paugud käivad edasi. Lõpuks siis avastasin kui loll ikka mõni inimolend olla võib. Meil on L-kujuline maja. Selle sisenurgas on mingi varikatus ja nurga sisse jäävad siis aknad. Ja kusagilt sealt aknast siis lennutati mingeid pallikesi varikatuse peale. Osad plahvatavad sealsamas, osad lähevad veel lendu ja siis kusagil ülemiste akende juures teevad pauku. IDIOOT!
Üldiselt ma olen paras õiendaja, aga üks rida aknaid jääb mul parasjagu nurga taha ja ma seda tarkpead ei näinud, välja ka ei hakanud minema. Panin lihtsalt akna kinni! 
 Nüüd võib vist lahti jälle teha.
Aken jõudis lahti olla 5 minutit, sõda hakkas jälle pihta!
Kui akent lahti tegin, jäi ette veel üks ärritav pisiasi.

Geniaalne parkimine. Njah, ta oli 5 minuti pärast auto juures tagasi ja sõitis ära, aga iseenesest parkimiskohti oli piisavalt. Nii laisk annab olla. Otse ukse ette oleks ju mugavam auto jätta. 

 Aga muidu Elis on isegi enamvähem tubli tüdruk. Viimased päevad Hannesega mõtleme, et võib isegi vist alles jätta. (Haa-haa, nali!) Ei aga tegelikult- keegi last ei taha?

Oma eluga olen ikka veidi jännis, rääkimata unistusest,et Elise tuba lõpuks valmis saaks. 

Aga ehk kunagi....