T6RUKE

Jah, meil on nüüd pisike Elis käes. Juba päris mõnda aega, aga mina olen siiani olnud ülihõivatud ja -väsinud.
 
Juba pikemat aega rääkisin kõigile, et arvan, et õige päevani mu pisike kõhus ei püsi. Ja nii läksiki.

Alustame algusest. Paar päeva enne sünnitust.
Tundsin pisut survet vaagnas, väga kodust välja ei kippunud. Oli veidi kahtlane tunne, aga nooooh.. Ma ju ei teadnud, mis tunne olema peaks. 
27ndal viisin pissiproovi ära. Hannes sai mind enne tööd haigla juurde sõidutada, tagasi koju sõitsin bussiga. Jalutasin tasakesi, sest pisutki tempokam kõnd pani külje pistma.
29ndal (neljapäev) oli ämmaka aeg. Bussiga kohale, tagasi sai mind lõuna ajal Hannes sõidutada. Ämmaka juures kõik ok, mis mõõdeti-vaadati. Pandi juba kirja kaks uut aega. 13 november ja igaksjuhuks ka 24 november, kui selleks ajaks ära sünnitanud ei ole(tähtaeg oli 23). Küsisin veel igaksjuhuks üle, et kui nüüd 13dani vastu ei pea ja asi pihta hakkab, mis hetkel siis ikka haiglasse pöörduda. Räägiti ära, et kui tuhud regulaarsed, 6 minutiste vahedega. Kui veed tulevad ära, siis oodata tuhud ka ära. Kui veed sogased/rohelised/verised siis haiglasse. Kui tuhud 6 tunni jooksul ei hakka, siis haiglasse! Küsiti, et kas mees saab töölt ükskõik millal ära, et mind siis haiglasse sõidutada? (Jah, saab küll)

Asjad selged tegime Vesiväravas burgerid ja ostsime Vesivärava kohvikust magusat koju kaasa. (Igatsen Kadriorus elamist. Aga pole parata. Pigem elan Õismäel ja oma korteris kui Kadriorus ja üürikas.)

Õhtul sai veidi palju söödud ja olemine oli niinii raske. Keerasin ennast varakult tuttu.

Reede (30.10) hommikul 5.30 ajal hakkasin end ümber keerama ja tundsin,et põis vist vedas mind alt ja pissu tuli...   RUMAL MINA!

Hetkel energiat koguma! Ehk jääb homme aega edasi jutustada.

Tunni pärast tagasi Elist toitmas. Hetkel ta minust 3 palatit eemal. Tahaks seal olla, aga ta magab ja emme peab ka pooleks tunniks silma kinni saama!