Wednesday, October 28, 2015

Nüüd on meil veel alla kuu jäänud ja päevad vuhisevad lausa lennates mööda. 
Ja ometi on veel nii palju asjatamist enne vaja ära teha. 

Millest alustada?
  Perearst! 100 km kaugusel perearsti ju üsna keeruline külastada. Helistasin talle täna ja leppisime kokku, et tark oleks enne sünnitust endale Tallinnasse perearst otsida. Homme hakkan uurima!
  Apteegikaubad. Olen üht-teist apteekidest kaasa haaranud, aga pean ütlema, et valik ajab veel rohkem segadusse. Olen netist uurinud ja sõbranna soovitusi küsinud. Ikka on keeruline. Lõpuks aitas netiapteek. Ma ei tea teiste kohta, aga Apothekal on netis tellimise võimalus olemas ja mind aitas see palju. Võtsin oma seitse nimekirja ette ja hakkasin surfama. Hea oli võrrelda hindu, toimet ja vajadusel netist inffi juurde otsida, asju ostukorvi loopida ja siis otsustada, et tahan ikka seda teist kreemi. Loomulikult võib apteegis ju nõu küsida, aga mis ma ikka küsin, kui ei tea isegi, mida küsima peaks. Nüüd paar pisiasja veel ja siis olemegi selle raske ülesandega hakkama saanud.
  Mähkmete valik. Arvasin pikalt, et hakkan ökosid kasutama. Pesen ja möllan. Küsisin jälle kogenud ökoemalt nõu ja ta rääkis oma kogemustest erinevate firmakate vastupidavusest  ja muust huvitavast. Lugesin-uurisin jälle netist arvamusi ja hinnaklasse. Lõpuks otsustasin, et lähen lihtsama vastupanu teed ja ei hakka selle kõigega jamama. Ei ole mul sellist varandust, et mähkudega katsetama hakata. Lõpuks ostan kapitäie erinevaid kokku ja meile ei sobigi. Kuidas mu tervis peale sünnitust on ja kogu see lappide pesemine. Ja korduvkasutatavad mähkmed on üle mõistuse kallid, ausalt! Kulutan enda energia pigem mujal ära, mitte lappe nühkides.
  Elise tuba. Peaaegu valmis, täitsa toa moodi. Aga kui hakkan pisiasju kokku lugema, mis veel lihvimist tahaks, siis hakkab jube. Ja ometigi  tahaks, et kui beebiga haiglast koju jõuame, oleks kõik ideaalne. :)

Lugesin eile just mingit Postimehe artiklit. Teema oli midagi sellist, et asjad, mida sisekujundaja kunagi ei teeks. Ja üks punkt oli, et alla aastase lapse toaga pole üldse mõtet vaeva näha. Nagunii peab karukesed paari aasta pärast ju maha võtma. Ma pole kohe üldse nõus! Minu kodu on alati olnud pidevas muutumises ja mulle meeldib nii. Elis ei hakka küll mõmmitapeediga toas magama, aga beebiroosat olen ikka tuppa sisse nihverdanud küll. Kindlasti on mingi hetk vaja midagi ümber teha, aga mul ei ole selle vastu midagi. 

Homme läheme ämmaka juurde kontrolli :)

Tunne on hea :)

Elis on varsti meiega :)

No comments:

Post a Comment

Jälgi meid ka edaspidi