T6RUKE

Nonii. Meil on nüüd siis 35 nädalat täis ja ainult 5 veel minna :)

Minu hommikud on viimasel ajal üsnagi samasugused olnud. Ega ma midagi teha ei viitsi. Voodis vedelen peale ärkamist veel umbes tunni, kiire dušš, midagi süüa ja arvuti.

Juba tükk aega meelitavad vannitoakapis olevad kreemid ja muud potsikud. Täna hommikul oli just selline enda poputamise tunne peal. Sinatra plaat, küünlad, mõnus pikk dušš, koorijad, kreemid, nahk mõnusaks siidiseks ja pärast mugavalt oma uues hommikumantlis diivanilebo!

Alustagem siis muusikast! Sinatra plaat. Vot just selle tuju. Tavaliselt olen oma plaate dvd-mängijast kuulanud. Paar juhet ära vahetada ja voilaa! Meil on madal telekakapp, selle all riiulis dvd-mängija ja dvd-d, cd-d ja paar lauamängu. Kõik kenasti tihkelt riiulisse topitud, sest Kiira lemmiktegevus on nende sealt väljakraapimine. Hetke üritasin üheltpoolt ja hetke teiseltpoolt juhtmetele ligi pääseda, aga küll jäi kõht ette, küll oli niisama ebamugav. Loobusin! Mina Hannese musakeskusest aru ei saa. Kas seal üldse annab cd-d mängida? Pean ära õppima vist. Arvutit ei viitsinud lahti teha ja nagunii on arvuti kõlarid mul "möööh!"  Tuleb siis vist mõnus dušš vaikuses.

Dušši peale mõeldes- ma igatsen vanni. :(
Kõigis kolmes üürikorteris, kus elanud olen, on olnud olemas vann. Uskumatu, et nüüd ostsime korteri, kus vanni ei ole. Plaanis on see viga parandada, aga hetke-eelarvesse vann ja sellega kaasnev vannitoaremont ei mahu. Peangi siis duššiga leppima.

Aga olgu. Dušš koos palsamite, koorijate, raseerimiste, duššivahtude ja muu meeldivaga.
Kõigepealt unustasin küünlad ära. Okei, ilma küünaldeta siis.

Pealaest nabani on täitsa okei protseduuritada, edasi- no tee mis tahad- kõht jääb ette. Lõpuks hakkasin kartma, et prantsatan üldse kabiinipõrandale maha ja loobusin. Homme ehk uuele katsele? Eks näis. 

Peale dušši kreemitamisega sama lugu. Võiksin eelmisest lõigust copy-paste teha. Käed jäävad liiga lühikeseks.

Mõnus diivanilebo hommikumantlis. Kõigepealt otsisin endale kõik vajamineva diivanilaua peale(veepokaal, telkupuldid, veidi puuvilja, telefon, arvuti ja muud nipet-näpet), sest ega enam see püstitõusmine niiii lihtsalt ei lähe. 
Nii kui istuma sain hakkas pihta. Päike paistab näkku, hommikumantel on liiga soe, pissikas tuleb peale. Kui midagi laua pealt vaja, siis ettepoole kummardamine on ettevõtmine omaette.

Nii me siis peame elama veel 5 nädalat. Edasi juba uued mured ja probleemid.

Igaljuhul proovin nendest 5st nädalast viimast võtta ja nautida-nautida-nautida seda vaba aega, mis mul hetkel on.

Ja tegelikult on rase ikka ülimalt mõnus olla. 

Uute juttudeni!!