T6RUKE

Kell kukkus 6 hommikul ja mina istun elutoa diivanil ja kirjutan. Olin juba 40 minutit lage vahtinud, ühte jalga sirutanud, teist jalga sirutanud ja umbes neli korda külge vahetanud. Ilmselgelt oleks mu edasine voodilebo Hannese üles ajanud, kolisingi siis siia üle. Ega ma siingi märkamatuks jää. Nüüd ripub mu tuhkrupiiga oma puuri küljes ja ei mõista, miks emme teda jooksma ei lase,  ise ärkvel. No peab poole 8ni ootama, pole miskit teha. Siis Hannes üleval ja kõik okidoki. Muidugi tingimusel, et ma ise selleks ajaks voodisse tagasi ei poe.
Niisiis! Sai nagu kunagi blogi kirjutama hakatud :D.  No pole parata- tööinimese elu, kodused toimetused ja veel sada mõtet. Otsustasin, et võtan asja uuesti käsile. Üritan vähemalt. Paistab, et energiat hetkel on.
 Küll aga tahan siin rohkem kirjutada rasedusest ja hiljem siis lapse kasvatamisest. Mul üsna konkreetsed mõtted selles valdkonnas- nimelt tahaks ikka asjalikku pisikest endale. Hiljuti kirjutas õde blogipostituse pohhuist ema ja see sai päris palju erinevat vastukaja. Oleme nüüd päris palju kasvatusteemadel rääkinud ja ma pean ütlema, et paistab, et ema on meisse samad põhimõtted süstinud. Niisiis- kui sind ei koti su lapse areng, kui arvad, et ongi normaalne, et kolmeaastane jookseb mähkus ringi ja rääkida ei oska, siis siia sul asja ei ole! Ei hakka sellistel teemadel lollidega vaidlema lihtsalt. Ma ei ütle, et minust mingi superema saab, aga ma vähemalt tahan ja üritan! Ehk ka õnnestub, ehk suudan isegi mõnda teist ema inspireerida ja näiteks potitamise-nippe anda-eks näis. Muidugi on iga laps erinev ja üks pisipoisi ema ütles mulle alles hiljuti, et ega lapsele sünnitusmajas plaani kaasa ei anta, et millal ja mida ta tegema peab hakkama. Tark mõte! Seega ei hakka ka mina meile kindlaid piire ja ajalisi eesmärke seadma. Igaljuhul on põnevad ajad tulemas.
Aga see on tulevikumuusika. Hetkel olen ma siiski veel "kõigest" rase. Nii et umbes 6 nädalat tuleb veel rasedusejutte. 
Mis toobki mind tagasi praegusesse hetke. Mis toimub? Miks ma olen hommikul enne poolt kuut üleval. Plõks silmad lahti ja kõik! Eile juhtus sama poole seitsme ajal. Tean küll, et raseduse lõpupoole võivad ööd unetumaks minna, aga mina magan hommikuni mõnusalt (kui pissipausid välja jätta) ja siis on uni nagu pühitud. Jäi meelde kusagilt loetud kellegi mõttekene. Kas äkki organism harjutab ema enne lapse sündi? Et ema harjuks öösiti üleval olema. Võibolla tõesti, hakkan seda muudkui rohkem uskuma.
Samas ma ei kurda. Olen nüüdseks kodune olnud üle kolme nädala (võtsin dekreedi esimesel võimalusel välja, sest töötahe oli null ja ei suutnud töölainele ennast juba ammu korralikult viia) ja siiani veetsin enda päevad üsnagi depressiivses meeleolus. Mhmhh, sünnituseelne depressioon. Ma pole küll sellest midagi kuulnud varem, aga minul see mõnda aega oli. Ärkasin, telekas käima ja arvutisse. Hull tahtmine oli midagi teha, aga ei suutnud end diivanilt üles ajada. Siis veetsingi päevad mängides Jewel Academy't, vaadates telkust Ameerika supermodelle, siis äkki Uus-Meremaa supermodelle?? ja muud sellist, millest ma isegi aru ei saanud, mida ma tegelikult vaatan. Lõunauinakud olid umbes 2 tundi pikad ja peale seda olin ikka väsinud. No ma ei tea kuiväga depressiooniks ma seda tegelikult nimetada saan- kodused toimetused sain kuidagi päeva jooksul tehtud, nutta ei ulgunud, aga minu ajukeses jookseb tavaliselt umbes 25 mõtet korraga ja raske oli see, et neist ühtegi ei suutnud ellu viia ja tuju oli ikka pidevalt konkreetselt paha. Nüüd on juba oma viis päeva selline energiavool peal. Ainult teeks ja toimetaks. Lõunauinakud on unustatud ja paistab, et 6-tunnisest ööunest piisab ka. Ja energiat on ka pisikesel-päevad läbi müttab mul kõhus. Nii hea tunne- isegi kui juba ebameeldivaks ära kisub-ikka hea :)
Mõtted lähevad vaikselt voodi peale tagasi, ehk õnnestub veel natukeseks unenägudemaale rännata. Kallis abikaasa peaks ka varsti ärkama, siis voodi minu päralt ja saan laiutada :D
Seega jätan oma jutud haiglakoti pakkimisest, beebile ravimite ostmisest ja beebitoa sisustamisest teiseks korraks ja lähen uuele katsele. 

Järgmise korrani, muahh :*