Saturday, July 11, 2015

Mu väike tõruke

Juba kuu aja pärast on minu perekonnanimi Tamm. Ja juba 20 nädalat areneb minu sees üks pisike tammetõrukene. Praeguseks hetkeks on muidugi tegemist juba päris suure Tammehakatisega, aga minu jaoks jääb ta veel pikaks ajaks mu pisikeseks Tõrukeseks.

Pisikene ülevaade mu senistest rasedarõõmudest. 

Väga-väga-väga jube iiveldusperiood, mille tõttu 2 nädalat haiguslehelgi piinlesin. Sees püsisid ainult keefir ja sai. Õnneks sai see jama läbi umbestäpselt siis kui 13 nädalat kukkus (võib öelda et päevapealt lausa). Alla võtsin üle 3 kilo ja neid pole siiani suutnud tagasi saada. Ei saa mina aru, et kuidas see küll nii on, sest kõht on küll juba täitsa mõnusalt suur ja muudkui paisub, aga kaal tuleb nii pisitasa tagasi.

Lihtsalt uskumatu oli esimene ultraheli. Teadsime küll, et ta seal juba askeldab ja areneb, aga mida nägime oli lihtsalt võrratu. Päris pisikene inimene. Doktoril oli raskusi mõõtmise ja asjatamisega, sest ta muudkui viskas silda ja paigal üldse ei püsinud. (Ja kui ma ütlen, et viskas silda, siis ma mõtlen peaaegu täpselt seda silda, mida kehalise tunnist igaüks teadma peaks.)

Beebit tunnen veidi üle nädala nii, et võin öelda, et jep- see on mu Tõruke, kes seal niheleb. Enne seda oli ka mingisuguseid tundmusi, aga nendes ma ei olnud nii kindel.
Eile kui käe kõhu peale panin, virutas ta paraja põmaka mulle otse vastu kätt. Nii et loota on, et lähipäevil isegi issi ta rabelemise ära tunneb.

Ja nüüd siis see põhiline vahva uudis.
Käisime kolmapäeval oma loote anatoomia ultrahelil. Meie esimene võimalus sugu teada saada :) !!!
Ega me väga ei lootnud, sest mu sõbranna beebi varjab oma isiklikke kehaosi vägagi järjekindlalt.(Nad on oma arenemisega meist umbes 7 nädalat ees.)
Kolmapäeval läks siis asi nii, et pikutasin seal tükk aega ja üritasin ekraanilt midagi aru saada. Arstitädi oli täitsa kuss ja muudkui klõpsutas seal oma aparaadiga midagi. Lõpuks kui rääkima hakkas, ütles, et pole midagi teha, pean järgmine nädal tagasi tulema, sest pea midagi ei näe. Üldjoontes paistab kõik korras olevat ja beebi aktiivne, aga täpsemalt hästi ei näe.
Olin siis ühest küljest õnnelik, et ikka kõik paistab hästi olevat, aga ka natuke pettunud, et vähemalt nädal vaja veel oodata.
Kui palatist välja läksime, küsis mees, et mis ta meile sinna paberi peale siis trükkis. Ma ei viitsinud seal uurima hakata, aga autos võtsin ikka lehe ette.
Ja lehe lõppu jõudes leidsin sellise rea:
Välissuguelundid visualiseeritud, normaalsed. (tütarlaps)

Me saame endale pisikese TÜTARLAPSE!!!

Õige naisena jooksin mina kohe shoppama :D

Kui siiani on olnud kõik poed nunnukaid beebiriideid täis, siis nüüd Kristiine keskuses jäin täitsa hätta. Lõpuks Prisma päästis!

 Tudukas Prismas 17.95; papud kunagi ammu veel krooniajal Humanast muretsetud. See hetk oli palju tuttavaid rasedaid ja sai mõeldud, et ehk kellelgi ikka tüdruk. Aga ei! Poistekari! Papud ootasid kapis ilusti minu tüdruku ära.
                 Prismast. Hinnasildil 4.95, kassast läks läbi 2.90
               Komplekt 17 euri. Mingisugusest Tapa poekesest.

Algus tehtud!! Edasi vaja pisipiigale tuba ära sisustada.

Hetkel aga tuttu ära . Emme täitsa väsinud ja homme tööpäev. 
Paar kuud peab veel ära kannatama ja siis juba beebiootuses täitsa koduseks.
Head ööd!!

 

No comments:

Post a Comment

Jälgi meid ka edaspidi