Küünelakilaiguline september

Sellest on küll nüüd juba kuukene möödas, aga mu kallil emal oli sünnipäev. Mina jäin küll esimest korda elus tema maitsvast tordist ilma. Plaan oli minna, aga mõnikord juhtub asju,mis plaanid segi ajavad. Kõige haigem on see, et ma olen alati töölt selleks päevaks vabaks saanud ja nüüd ma ometi istun päevadläbi kodus- ja ikka läks nii.

Ja kuigi ema on selle aja jooksul mitu korda linnas käinud ja oma kingikest näinud, siis kätte toimetasime me selle talle alles nüüd. Sest et meil autoga oli seda palju lihtsam teha kui temal bussi ja rongiga seigeldes. 

Kingi tegin suures osas ise. No selles mõttes, et tasse ma ikkagi ise valmis ei nikerdanud, küll aga kaunistasin.
 
Kui ma kunagi seda mõtet kusagilt lugesin, et asju küünelakkidega.. hmmm.. tuunida, tundus see maailma lihtsaim asi. Tegelikult oli ikka üsna palju jamamist ja küünelakieemaldajat kulus ka omajagu.



Teoorias siis lihtne. Võta aga mingi anum, pane sinna vesi, tilguta soovitud värvi küünelakke veepinnale, aja hambatikuga värvid mustrisse ja pista tass sisse.
Proovisin panna korraga rohkem värvi, siis korraga vähem ja päris nii ei tulnudki välja kui algselt mõtlesin. No aga siiski- omamoodi ja vahvad. 

 



         


Minu tähelepanekud selles protseduuritamises: 


Esimene tilk läheb laiali ja sellest tekib järgmistele tilkadele põhi. 
Veega anum peaks olema võimalikult suur, et oleks ruumi seal toimetada.
Kogu see värvikiht haakub tuunitava asja külge väga kiiresti, seega sellest hetkest kui asi seda värvikilet puudutab, peab kiiresti toimetama, muidu kuhjub värvikile ühte kohta.

Tassidega sain hoo sisse ja tegin endale koju sellise:

Igaljuhul me mõnnasime nädalavahetusel maal ja nautisime suvist septembrit!