Puder, kapsad ja apelsinimarmelaad

Koristasin toad, panin Elise magama, lasin Kiira välja ja istusin arvuti taha. Nüüd Kiira tuiskab mööda korterit ja loob mulle rekordkiirusel uut segadust- padjad on laiali, diivanikatted laiali tuustitud ja pooled Elise mänguasjad diivani taha tassitud. FUN!

 Puder, kapsad ja apelsinimarmelaad. Just nii segane mu postitus täna arvatavasti tulebki. Mul ei ole Teile täna millestki rääkida, seega räägin kõigest. Ja eks siit üks paras tohuvabohu tuleb.

Kõigepealt no kena esmaspäeva siis! Oli suur plaan esmaspäeviti kirjutama hakata (kasvõi ilmast), aga tõele näkku vaadates- MUL POLE HALLI AIMU KA, MIS PÄEV NÄITEKS TÄNA ON!! Seega mul on siis paar võlgnevust,mis on vaja ära lahendada. Siit see siis tuleb: Ilm on olnud muutlik. Päikest, vihma, tuult ja päikest olen selle paari nädala jooksul täheldanud. Ja nii ongi!!!

Tegelikult mul tõesti pole olnud lihtsalt millestki kirjutada. Olen suure osa oma ajast veetnud netist sarja vaadates ja no muidugi- Elisega!
Elis on nagu ikka tubli. Keeramine on juba vana teema ja edasi liigub ka asjalikult. Roomamiseks seda nimetada ei saa, pigem  PEPU_PÜSTI_NINA_MAAS trügimine. Jutustaja on ta asjalik. Kui hommikul kell 5 on head mõtted peas, siis peab neid ju emme-issiga ka jagama! Või mis? Ja võimalikult kõva häälega, muidu nad äkki läbi une ei kuule.
Käisime Elisega paar päeva tagasi kirurgi jutul. Elisel on peas suur sünnimärk ja nahaarst saatis meid siis asja arutama. Sünnimärk iseenesest täitsa tavaline sünnimärk, lihtsalt suur. Peas ta ju muidu silma riivama ei jääks, aga eluaeg karta, ega kammiga liiga ei tee, ka ei tahaks Jälgima-mõõtma peaks nagunii ja seda juuste vahelt üsna tülikas teha. Sai siis kokku lepitud, et kiirustama ei hakka, aga vast siis ikka kunagi lõikame ära. Mul on isegi pisut kahju,sest see laiguke on nii magus koht kuhu oma musid parkida.

Olen tahtnud ammu teha pildipostitust Elise toast. Tuba muidu täitsa valmis, aga kuidagi ei saa ühte pisiviga ära korraldatud. Voodi kohal on seinast väljas juhtmed. Tahtsin sinna peale ise mingi valgustusega plaadi teha (isegi jõudsin päris kaugele sellega), aga mul selline viga küljes, et kui mul midagi veidi liiga kauaks pooleli jääb, siis kaob õhin ja tuju ära. Nii mu "projektikesed" tavaliselt pooleli jäävad. Asi selge- ma ei viitsi ja ei taha selle plaadi peale enam mõelda ka ja need juhtmed jäävad hetkel sinna alles. Seega võin samahästi pildid ära klõpsida ja mingil hetkel siia üles panna.
Hetke kirg on mul hoopis meie tuba. Kapid on koristatud ja tuba on tapeeditud-parketitud. Nüüd vaja veel pisiviimistlus teha ja siis tahaks ise seinale riiuli valmis nikerdada.

Ja preili uneke ongi läbi.
Järgmise korrani!
KQ