T6RUKE

Meie elu on viimasel nädalal ainult riided ja keeramine.
 
Elis keerab ja keerab ja keerab, endal üliuhke nägu ees. Eks natuke rohkem tegemist on, sest nüüd ei saa teda isegi diivani kaugeimasse nurka omaette üheks minutiks jätta, tibi rullib ennast kesteabkuhu. Riiete vahetamine on ka raskendatud, vingerdav ussike ei püsi hetkegi paigal. Ja ma olen selle üle niii õnnelik. Ja mähkmesse pissimine on OUT! Paar mähet päevas ikka kulub, aga üldiselt annab meile hädast märku suur kisa. Nii kui potile saab, mure kaob!
 
Tegin korraliku riidekapi-ralli. Ega mul tõtt-öelda sinna midagi eriti ei jäänud, ma olen kenakesti juurde võtnud. Kui ma paar nädalat peale sünnitust olin väiksem kui enne rasedust, siis peale viimaseid kuid ma kaalu peale astuda ei julge. Jaanuari lõpus sain sisereiele haava ja see hakkab alles nüüd (loodetavasti) paranema. Et haav kinni ei taha kasvada ja et ta sellise nõmeda liikuva, hõõruva koha peal on, siis olen igasuguse trenni ja ka pikemate jalutamistega pidanud kõvasti tagasi hoidma.
Sorteerisin siis lootuslikult väikesed, moest läinud ja räbalad riided välja. Oleks raha, läheks nüüd shoppama. Äkki järgmisest emapalgast.
 
Ja kui Elis lubab, vaatab emme sarju. Hakkasime Kessuga Kenasid väikeseid valetajaid (Pretty Little Liars) vaatama ja ma olen sõltuvuses. Eriti vahva on see, et püüame Kessuga enamvähem samas tempos püsida ja siis iga natukese aja tagant sündmused läbi arutada. Ohh ja üldse, mul on nii vedanud, et mul on õde!!

;)