Jääkarudest, haidest ja kõrvitsast

Meil oli väga vahva nädalavahetus. Reede õhtul tuli Elisele külla vanaema. Juba ammu oli plaan loomaaeda minna. Reedel oli aga nii rõve ilm, et arvasime, et jääb seekord see lõbu ära. Ei jäänud. Ilm oli laupäeval fantast, tuju oli hea.
Me oleme Hannesega suured hülgefännid, raske on nende juurest edasi liikuda. Seekord oli aga kindel siht jääkarude juurde ja hülgekülastus jäi üsna lühikeseks.
Miks siis seekord jääkarud? Sest oli rahvusvaheline jääkarupäev :)  Ajasime Elisele ta jääkarukombe selga (mitte special selle päeva auks, ta selles koguaeg, aga vahvalt kukkus välja ikka) ja läksime siis onu Turovskit kuulama ja mõmmikuid vaatama. Mõmmi-Elise ajasin ka sügavast talveunest  üles ja näitasin talle neid valgeid karvaseid elukaid. Siis kui unine silm seletama hakkas ja mõmmik meile lähemale tuli, läksid Elise silmad suuuureks ja suu vajus lahti. :) ERR-i kaameramees käis meie mõmmikut ka filmimas, aga millegipärast uudistest jäeti siiski välja. Ju oleks liiga nunnu olnud ja originaalmõmmidelt kogu tähelepanu ära röövinud.
Valgetest mõmmidest veel niipalju, et nad vajavad uut kodu. Plaanid on suured ja kui raha kokku saadakse, tuleb Tallinna loomaaeda igati võimas jääkarumaailm- neid saab vaadata kõrgelt ülevalt ja samas vaadata ka kuidas nad vee all ujuvad. Kõik saavad seda vahvat projekti toetada, nii et...  Nende kodulehel info ja numbrid kenasti olemas.
Veel otsisime üles haid :) Vaatasime alles hiljuti mingit filmi haide hingeelust ja käitumisest. Peale seda olen haidest veidi sõltuvuses. Näen neid unes ja tahaks veel nende kohta uurida. Loomaaias nägime ära kaks valgetipp-riffhaid. Uurisin veidi enne nende kohta ja loomaaia kodulehel ka kirjas, et neile meeldib päeval akva põhjas tukkuda,emane lausa kõht taeva poole. Nii nad seal kahekesi lebotasidki. Teised külastajad tundsid muret, et kas vesi on vale või mis, et nad seal põhjas nii. Hoidsin seekord suu kinni ja ei hakanud oma nina sinna toppima (üldiselt olen selline, kes ütleb), oli tunne et pole minu koht eravestlusesse sekkuda.

Kell tiksus juba üle Elise söögiaja ja tahtsime veel kiirelt poes käia, seega väga pikalt muid loomi ei uurinud. Pealegi on meil nüüd loomaaed jalutuskäigu kaugusel ja ma saan seal üsna tasuta jalutada (mul mu penskaritunnistus ja Elis nagunii tasuta piletiga) nii et küll jõuame ka teisi vaatama.

Ja siis suundusimegi koju sööma. Elise arst pani meile kenasti toitumiskava paika. Selle järgi oleks pidanud esimese püreeampsu saama kui Elis 4kuuseks saab. Aga olgem ausad, ta ju ei saagi :D. Meie neljas minisünna jääb see kuu vahele, hakkame kohe viie kuu poole trügima. No ja pealegi ma ju kärsitu ja et mu ema parasjagu siin oli ja (põhjused-põhjused).. Andsime esimese lusika kõrvitsat ära, eile sai juba kaks lusikat, täna kolm. Kõik hästi, Elis alguses ikka veidi kahtleb, aga otseselt välja ka ei sülita. :)